Blogi, kommi ja pidu

Väga kahtlane tunne on blogida mõnes mõttes käsu peale. Olen varem bloginud enda tarbeks, et arhiveerida oma mõtteid, mida pärast oleks kuupäevaliselt hea analüüsida ja võimalikult õppida mineviku sündmustest. Ülikooli jaoks blogimine on minu jaoks uudne ja  võõras tegevus, millega hoo sisse saamiseks võib mul veidike aega minna. Selleks, et seda kahtlast tunnet leevendada ja tekitada enda jaoks meeldiv keskkond kirjutamiseks peab blogi stiili paika panema. Ehk siis kavatsen siin jätkata ka kõige sellega, mis pole kohustuslik. Enda kohta ütlen seda, et olen ajakirjanduse tudeng ja siia punkti jõudnud pärast eriala vahetust. Varasem ülikooli kogemus piirdus paari aastase EHI kogemusega, mis oli ka väga vahva ja villane, aga otsustasin siiski Lähis- Ida ja Aasia kultuuriloo tasulise koha korstnasse kirjutada ja õppida ajakirjandust. Pärast seda tulid inimesed, noored ja vanad. Kõigil lollid küsimused suus ja ilmselgelt parem ettekujutus minu elust kui mul endal. Tegemist oli läbimõeldud otsusega ja ma ei kahetse midagi, sest mulle meeldib mu uus eriala ja varasemast on jäänud suurel hulgal teadmisi, mida kavatsen enda jaoks mugavamalt edasi arendada.  Kooli kõrvalt käin poole kohaga tööl ja teen süüa enamasti südameprobleemide käes vaevlevatele soomlastele, kes tavaliselt on väga tänulikud, et suudan nende pohmelli oma maitsva toiduga parandada. Ise olen ka küllaltki suur toidufanaatik. Mulle meeldib süüa head toitu ja võimalusel seda ka ise valmistada, samas minu laiskus takistab seda viimast. Ajapuudus sammuti. Kommunikatsioon ja ühiskond ainest ootan enda blogimisoskuste arenemist ja koolikaaslaste blogides tuhnimist, sest ilmselgelt ma tean liiga vähe võõraste inimeste eludest. Jätku leiba. Kristjan